Enamik Eesti pakiautomaatidest asuvad väljaspool kaubandushooneid. Väga karmi pakasega tuleb teada, et külmakartlikele toodetele tuleks järele minna kiiremini. Paki teekonna logistilise ahela tõttu ei ole võimaliku külma eest kaitstud aga ka need pakid, mis jõuavad sisetingimustes asuvasse pakiautomaati.
„E-poest tellivad Eesti inimesed enim riideesemeid, kosmeetikat, ilutooteid ja elektroonikat. Mõnede puhul pole ekstreemsed temperatuurid kasulikud, ent kihiliselt pakitud saadetiste puhul ei ole kahju saamise oht kuigi tõenäoline,“ kinnitab DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. „Väga külmade temperatuuride korral peab külm läbima mitmeid materjalikihte, et saaks päriselt tooteni jõuda: pakiautomaadi uks, pakkekarp, täitematerjal, toote enda karp, toote pakend ja siis alles toode ise. See kõik ei toimu aga silmapilkselt.“
Külmemate temperatuuride korral on tähtis teada, et paki tarneahel on oluliselt pikem kui selle finišeerimine ja pakiautomaati jõudmine. Logistikateekonnal võib tulla ette lühiajalisi perioode, mil tellitav saadetis puutub külmaga kokku, ka kaubaruumis sõites. Siinkohal ei ole oluline, kas saadetis jõuab lõpuks hoones sees asuvasse või hoonevälisesse pakiautomaati, vaid see, kui pikka teekonda see kaubikus läbis enne sorteerimiskeskusesse jõudmist ning seejärel teekonnal pakiautomaati.
Võimalike kahjude vältimiseks soovitab Kivimurd tellimusele pisut kiiremini järele minna. „Pikaks ajaks kappi jäänud saadetis võib külmakraadide käes saada külma ka päriselt tundma,“ ütleb Kivimurd, aga lisab, et sellised juhtumeid on aastate jooksul esinenud üksikuid.
DPD puhul tullakse pakiautomaati pakile järele keskmiselt kuue tunni jooksul, mis on täiesti piisav ja mõistlik aeg ka äärmuslikemate külmakraadide korral. „Kuna kliendil on paki saabumise aeg teada, on võimalus paki kättesaamisele kiiremini reageerida või juba e-poest ostes tellida soovi korral kaup kulleriga koju või töö juurde,“ soovitab Kivimurd.
Eesti kapitalil põhineva ja Baltimaade suurima elektroonikakaupade müüja Euronicsi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Helen Kannelmäe sõnul ei meenu neile ühtegi juhtumit, kus pakiautomaati tellitud kauba osas oleks saanud klientide käest negatiivset tagasisidet külma, niiskuse või kuumusekahjustuste kohta.
“Tellides tooteid, mille puhul on oht, et toode võib saada külma tõttu kahjustada – näiteks printeri tindid, pesuvahendid, kodumasinate hooldusvedelikud ja määrdeained – soovitame neile järgi minna esimesel võimalusel,” ütleb Kannelmäe.
Ka muu koduelektroonika puhul ei ole Kannelmäe sõnul probleeme esinenud. “Sõltuvat tootjast võib seadmeid hoiustada temperatuurivahemikes –25° kuni +45° C ning suhtelise niiskusega kuni 80–90%. Väljalülitatud, kinnises pakendis seadmetega, ei juhtu lühiajalisel hoiustamisel midagi. Akudega seadmeid soovitame ekstreemsemates ilmatingimustes hoiustada alla 1–2 päeva,” lisab Kannelmäe.
“Kui toode vajab erilisi hoiustamistingimusi, siis see on tavaliselt välja toodud pakendil või kasutusjuhendis. Selliseid seadmeid ei ole väga palju,” märgib Kannelmäe.
Kannelmäe lisab, et soovitav on ka külmal ajal koju tulles mitte uusi seadmeid kohe sisse lülitada. “Mõistlik oleks pakkida toode lahti, lasta seista vähemalt 30–60 minutit, et kaoks ära temperatuuride erinevus ning seda aega kasutada kasutusjuhendiga tutvumiseks,” selgitab Kannelmäe.
