Kaks kolmest Eesti elanikust tellib kaupu e-poodidest ning valdav osa neist jahivad sooduspakkumisi. E-kaubanduse uuringust selgus, et lausa 68 protsendi jaoks on hind kõige olulisem tegur ostu tegemisel ning eelkõige vaadatakse allahindluste, kampaaniate ja madalama hinnaga alternatiivkaupade poole. Käitumisteaduste ekspert aga selgitab, et väga tihedad sooduspakkumised ei pruugi tarbijaid enam varasemal määral aktiveerida.
“Nii-öelda hinnaga manipuleerimine on universaalne võte, mida kasutavad nii e-poodnikud kui ka füüsilised kauplused. Teisalt võivad liiga sagedased allahindlused tarbijaid ära hellitada, mistõttu nad ei tunne enam vajadust kohe osta ja jäävad ootama järgmisi sooduspakkumisi, sest teavad, et need tulevad üsna pea. See omakorda hajutab ostlejate aktiivsust,” räägib käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson.
DPD e-kaubanduse uuringus selgus, et enam kui pooled (58%) Eesti elanikud otsivad allahindlusi nii veebi- kui ka füüsilistes kauplustes. Reinsoni sõnul on e-ostja ja füüsilises poes šoppaja vahel palju sarnasusi ning ostule suunavad tegurid on universaalsed. “Olgu selleks siis reklaam, uudiskirjad või sõprade ja mõjuisikute käitumine-soovitused – kõik need mõjutavad tarbijate ostuotsuseid,” toob Reinson välja.
Janek Kivimurd, DPD müügi- ja turundusjuht nendib samuti, et märkimisväärsed sooduspakkumised e-poodides kasvatavad oluliselt tellimuste mahte. “Näiteks DPD pakimahtude põhjal kasvas möödunud e-smaspäeva nädalal e-poodidest tellitud pakkide arv veerandi võrra võrreldes sellele eelnenud nädalale. Seega taolised suured ostupühad aktiveerivad tarbijaid ning suurendavad ostude hulka e-poodides. Suurte ostupühade kõrval ei ole vähemtähtsad ka väiksemad sooduspakkumised, mis täidavad klientide lojaalsuse kasvatamise ja hoidmise rolli, näiteks regulaarsed soodustused püsiklientidele,“ sõnas ta.
Sooduspakkumiste jahtimine on aga veebis tarbijatele oluliselt lihtsamaks tehtud. “Toodete sirvimine e-poodides, ilma ostuni jõudmata, on võrreldav füüsilise poe külastamisega, kus inimesed tutvuvad valikuga. Teisalt on tarbijal palju lihtsam paari klikiga jõuda teise e-poodi, kus võibolla vaatavad vastu ahvatlevamad pakkumised. Füüsilises keskkonnas nõuab teise kauplusesse minek rohkem aega ja energiat, mida tarbija sageli ehk kulutada ei soovi,” sõnab Heidi Reinson.
Reinson toob välja, et hüppelise kasvu on läbi teinud telefonis ostmine, mis on muutnud ka impulssostude tegemise lihtsaks ja mugavaks. “Impulssost ei ole enam ainult kassasabas kaasahaaratud šokolaadibatoon, vaid ka kallid tooted e-poest, mis on sisuliselt 24/7 kättesaadavad. Kui füüsilise poe puhul jõuab tarbija sageli enne n-ö maha jahtuda, enne kui suure väljamineku teeb, siis internetis on lihtne väga kallis ost kohe ära teha või kulukas teenus broneerida. Seega on ka internetis tehtavate impulssostude summad oluliselt kasvanud ning sellele on kindlasti kaasa aidanud ka erinevad „osta kohe, maksa hiljem“ lahendused,“ tõdeb käitumisekspert.
