Eesti heavy shoppers ehk superostjad on regulaarsete ostjatega võrreldes mitu korda aktiivsemad. Kui regulaarne e-ostja ostab keskmiselt ühe korra kuus, siis superostja kontol on vähemalt neli ostu. DPD e-kaubanduse uuringu andmeil ostsid Eesti superostjad möödunud aastal koguni keskmiselt 6 ostu ühes kalendrikuus.
Superostjate osakaal kõigi e-ostjate seas on Eesti pikast inflatsioonist ja majanduslangusest hoolimata jäänud oma ostude osakaalult ja sageduselt stabiilseks. Eelmisel aastal püsis e-ostmise entusiastide osakaal samal kursil, kasvades tunamullusega võrreldes ühe protsendipunkti võrra.
„Superostjad ehk siis kõige sagedasemad ostjad on ühtlasi ka kõige hinnateadlikumad. Nende eripäraks on jahtida parimaid pakkumisi, pühenduda kampaaniate otsimisele, märgata hinnavõitu ja reageerida. Nende seas on ka palju impulssostjaid – koguni ligi neljandik DPD uuringus osalenud superostjatest tunnistas, et oma viimase e-ostu tegid nad impulsi ajendil,“ selgitab DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd.
Kui Eesti superostlejad tellivad ühel kuul keskmiselt kuus pakki (aasta varem oli sama näitaja keskmiselt viis pakki), siis Euroopa sama näitaja on koguni seitse. „See-eest on Eesti e-kaubanduse kõige entusiastlikema klientuuri osakaal kogu e-ostjate hulgas kõrgem kui Euroopas keskmiselt, mis viitab Eesti elanike kõrgemale hinnatundlikkusele. Seda kinnitab ka 68% uuringus osalenute e-ostjate tõdemus, et ostu sooritamise olulisim kriteerium on hind,“ tõi Kivimurd välja. Aastaga on kümnendiku võrra tõusnud nende inimeste osakaal, kes otsivad internetikauplustest allahindlusi ja planeerivad ostud just kampaaniapakkumiste ajale.
Eesti superostjad moodustasid 2023. aastal 22,1% kõigist Eesti regulaarsetest e-ostjatest ning nende poolt tehti selge enamus – 57% kõigist internetiostudest. Aastaga on püsinud e-kaubanduse entusiastide hulk stabiilsel tasemel, ent nende poolt tellitavate pakkide maht on kasvanud.
Jalanõud ja ilukaubad populaarseimad, värske toit ja jook languses
Eesti heavy shopperite kaubakategooriate eelistuste edetabelit troonivad jalanõud (71%), seejärel ilu- ja tervisekaubad (71%) ning kolmandaks toidukaubandus (63%). Kui Euroopas on populaarseim kategooria moekaubad, siis Eestis on see kategooria alles viiendal kohal.
Möödunud aastal kasvasid superostjate meeliskategooriatena jalanõud (+22%), ilu- ja tervisekaubad (+17%) ning apteegikaubad ja ravimid (+21%). Languse tegi läbi aga värske toidu ja joogi kategooria, mis langes aastaga koguni 13%.
E-ostmise entusiastide seas otsib 59% alati vaid väga häid pakkumisi ning 69% leiab, et hind on ostuotsuse tegemisel kõige olulisem. 62% neist usub aga, et e-ostmine säästab raha. Samal ajal on 32% neist valmis maksma ka kõrget hinda toodete eest, mis on eriti kvaliteetsed. Neljandik peab oluliseks ka keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemat nii kaupade kui logistikaahela vaates. Euroopas keskmiselt on keskkonna ja jätkusuutlikkuse teema superostjate seas aga märksa kõrgem – 45% peab seda oluliseks.
Superostjaid motiveerivad ostma mitmed tegurid, millest kõige olulisem on tasuta tarne. Sellele järgneb tarnekiirus (23%), varjatud tasude puudumine (22%), tootekirjelduse teksti kvaliteet (22%), paindlikud makseviisid (21%) ning tasuta tagastusvõimalus (20%).
Kivimurru sõnul saab DPD Eesti e-kaubanduse uuringust saab järeldada, et ostjad on Eesti e-kaubanduse turul aktiivsed, teadlikud, aga hinnatundlikud. „Suur tähtsus on soodsatel hindadel, tasuta tarnel ning kiirel ja mugaval ostukogemusel. Kogu e-kaubanduse eripäraks nii Eestis kui Euroopas on jätkuvalt osade sortimendis olevate toodete saadavuse probleemid, mis on e-kaupmehe seisukohalt võimalus oma kampaaniatoodete mahte paremini prognoosida,“ lausus ta.
