DPD Eesti tegevjuht: rohepöörde õnnestumiseks võiks riik rohelaene käendada

2035. aastast ei ole Euroopas enam lubatud müüa sisepõlemismootoriga sõidukeid, mistõttu kasvab surve elektrisõidukite ostmiseks juba praegu. See on suureks väljakutseks väikeettevõtetele, kellel pole võimalik rohesõidukeid tänastel tingimustel soetada. Eksperdid arutavad, kuidas vältida rohekihistumist ning sellega kaasnevat negatiivset mõju Eesti majandusele.

Logistikaettevõtte DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss juhib tähelepanu, et kuigi 2035. aastast ei ole enam Euroopas lubatud müüa sisepõlemismootoriga sõidukeid, on hetkel Eestis elektrikaubikud kättesaadavad vaid suurettevõtetele.

DPD Eesti masinapargis on hetkel 22 elektrikaubikut, ent ettevõtte plaanide kohaselt kerkib see arv sügiseks juba 50-ni. Samas töötavad enamik logistikaettevõtteid valdavalt alltöövõtjatega, kes omavad sõidukeid, kullereid ja pakuvad omakorda logistikaettevõtetele teenust.

„Hetkel on alltöövõtjad väga keerulises olukorras - pangad ei anna väga lihtsalt rohelaene väikeettevõtetele, mis teeb elektrikaubikute liisimise keeruliseks ning kohati isegi võimatuks. Pangad on siiski ennekõike äriettevõtted ning nad ei ole valmis krediidiriske enda peale võtma, sest rohelaenud on väga kapitalimahukad,“ nentis Kirss.  „On olnud esimesi alltöövõtjaid, kellele pankade krediidikomisjonid on andnud negatiivse hinnangu just seetõttu, et kõrge soetatava ühiku hinna tõttu läheb väikeettevõtte laenuvõimekus lõhki,“ tõi Kriss näite. Ta lisas, et antud olukord võib viia väikeettevõtete konsolideerumise või pankrotini, sest väiksematel firmadel ei ole võimalik laenu võtta, et oma sõidukiparki elektrisõidukeid soetada. See vähendab laiemalt Eesti majanduskeskkonna ja ühiskonna võimekust rohepöördeks.

Toyota elektrikaubikuid müüva Elke Grupi tegevjuht Taavi Lepik nõustub, et põhiliselt pidurdab elektrikaubikute levikut hind. „Ärikliendil on selge huvi rohekaubikute vastu, kuid samas oskavad nad ka hästi kalkuleerida – kui hetkel on sisepõlemismootoriga kaubik elektrikaubikust ligi 40% odavam, siis enamasti sellest piisab, et valik langetada,“ nentis Lepik ning lisas, et täna soetab elektrikaubikuid peamiselt selline ettevõtja, kes on seadnud eesmärgiks kogu autopark vahetada elektrisõidukite vastu ja kelle finantsvõimekus lubab otsest hinnavõrdlust diiselkaubikutega ignoreerida.

Riik võiks rohelaene käendada

„Öeldakse, et väike- või keskmise suurusega ettevõte on majanduse veduriks ning alustalaks. Kui väikeettevõtjad ei suuda rohepöördega kaasa tulla, siis hakkab see õõnestama Eesti majandust. Seetõttu peaks riik ettevõtjatele läbi toetavate ja regulatiivsete meetodite appi tulema,“ leiab DPD Eesti tegevjuht. Ta tõi näite logistikasektorist, kus jääks alltöövõtjate vahelt kadumisega turule kuni viis suurt kullerettevõtet ning tekiks oligopol ehk piiratud konkurents, millest kaotaksid kõige enam lõpptarbijad.

„Tänapäeval on avatud elektriauto ostutoetus, millest on küll abi, kuid see on proportsionaalselt liiga väike ning ei kata sisepõlemismootori ja elektrisõiduki vahet ligilähedaseltki ära,“ arvas DPD Eesti tegevjuht. „Sarnaselt Norra lähenemisele on üks võimalus sõidukite hinnavahet kompenseerida, mis võib olla riigieelarvele koormav ja ilmselt parlamendis mitte väga populaarne lahendus. Alternatiiv on riigina hakata rohelaene käendama nagu Kredexi kaudu kunagi on tehtud – see annaks pangale kui äriettevõttele kindlustunde, et saavad oma raha tagasi,“ pakkus Kirss välja.

Elke Grupi tegevjuht Taavi Lepik leiab, et ennekõike võiks riik investeerida elektriautode laadimise infrastruktuuri, sest puudulik laadimistaristu hakkab lõpuks pidurdama elektrisõidukite kasutuselevõtu tempot. „Linna sise- ja lähitranspordiks on elektrikaubikud kasutusomadustelt sobilikud. Kui riik on südameasjaks võtnud praktikas rohepöörde elluviimise, siis üks võimalik meede oleks elektrikaubikute suurem ostutoetus,“ arvas Lepik.

Baltikumis valitseb sarnane olukord

DPD Eesti tegevjuhi arvates on rohepöörde elluviimisel oluline jälgida, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime säiliks ning ei halveneks võrreldes naaberriikidega.

„DPD lahendab täna tekkinud olukorda kahte moodi -  ühelt poolt soetame ise elektrikaubikuid oma masinaparki ning palkame kullereid ning teisalt rendime elektrikaubikuid partneritele välja. Aga kokkuvõttes ei ole sõidukipargi arendus meie äri põhifookus ning soovime siiski keskenduda pakiveotaristu ehitamisele ja pakiveoäri arendamisele,“ nentis Kirss.

„Eesti ja Leedu olid mõnda aega Euroopa kaks musta lammast, sest puudusid igasugused elektrisõidukite ostutoetused. Kuigi Lätis on toetusmeetmed mingil määral olemas, siis seisavad nad suuresti samade väljakutsete ees ning otsitakse erinevaid mudeleid, kuidas rohepöördega kaasa minna,“ rääkis DPD Eesti tegevjuht.

Ta lisas, et regulatsioonide ja toetuste kaudu viiakse edukalt rohepööret ellu näiteks Inglismaal. Toetavaid mudeleid kasutatakse üleminekuperioodil ning püsivalt tõenäoliselt toetusmeetmed ei säili.

„Seetõttu ongi vaja riigi poolt pikemat vaadet, kuidas teha Eestis elektrisõidukitele üleminek sujuvaks ja kuidas minna edasi peale ülemineku perioodi, mille täna suuremad ettevõtted enda peale võtavad. On vaja selget arusaama, milline on riigi roll elektrifitseerimisel ja keskkonnahoiul,“ arvas DPD Eesti tegevjuht.