18 aprill 2022 | Pressiteade
Uuring: Eesti e-ostlejate arv kasvab Euroopa keskmisest kiiremini
Kulleri- ja logistikaettevõtte DPD tellitud uuest üleeuroopalisest uuringust selgub, et kahe viimase aasta jooksul ehk pandeemia aastatel kasvas e-ostlejate arv Eesti kiiremini, kui Euroopas keskmiselt. Kui Euroopas tuli turule juurde 2% aktiivseid e-ostlejaid, siis Eesti kasv moodustas 8%.
DPD üleeuroopalise uuringu järgi Eestis on e-kaubandus viimase kahe aasta jooksul jätkuvalt kasvanud ning seda just aktiivsete e-ostlejate osas, ehk nende arvelt, kes teevad kuus vähemalt ühe netiostu. Nende osakaal moodustas 2019. aastal kõigest 34%, kuid praeguseks ulatub juba 42%-ni Eesti e-ostlejate koguarvust.
„Aktiivsete e-ostlejate ostud moodustavad aga tervelt 84% kõikidest veebitehingutest, mis tähendab seda, et just need on kogu Eesti e-ostlemise põhivedajad. Siin me näeme veel suuremat kasvupotentsiaali, kuna ainuüksi eelmisel aastal kasvas pakiautomaatidesse tellitud kauba maht Eesti üle 30%,“ kommenteeris DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.
Lisaks aktiivsete e-ostjate üldisele juurdekasvule tõusis ka nende poolt sooritatud tehingute maht 6% võrra ulatudes 36 ostuni aastas. Keskmine Euroopa aktiivne e-ostleja saab aastas 43 saadetist. Kõige rohkem e-kaubandusest tellitud pakke saavad ühes kuus Saksamaa, Austria ja UK inimesed.
Eesti turule on vaikselt lisandumas ka uusi e-ostlejaid, ehk neid, kes pole varem internetist oste sooritanud: 2020. aastal tuli neid 7% juurde, 2021 aastal – veel lisaks 3%.
"Seni veebist ostmist vältinud inimeste arvelt on kindlasti suur potentsiaal ka Eesti e-kaubandust suurendada, sest Eesti inimesed ostavad veel siiani palju asju välismaalt. See on turuosa, mida võiks kindlasti suurendada, kuna saab pakkuda tooteid, mida saaks kiiremini ja mugavamalt Eesti e-poest tellida. Muuhulgas on see ju ka keskkonnasäästlikum,“ märkis Kirss.
DPD uuringu järgi säästavad Eesti aktiivsete e-ostlejate hinnangul netiostud aega (73% vastajatest oli tugevalt seda meelt) ning vähendavad ostlemisega seotud stressi (54%). Enam aga ei arvata, et netiostud aitavad kindlalt säästa raha. Kui kaks aastat tagasi 66% vastajatest oli veendunud, et e-ostlemine aitab raha kokku hoida, siis nüüd usub seda vaid 49%.
Kulleri- ja logistikaettevõtte DPD tellitud uuest üleeuroopalisest uuringust selgub, et kahe viimase aasta jooksul ehk pandeemia aastatel kasvas e-ostlejate arv Eesti kiiremini, kui Euroopas keskmiselt. Kui Euroopas tuli turule juurde 2% aktiivseid e-ostlejaid, siis Eesti kasv moodustas 8%.
DPD üleeuroopalise uuringu järgi Eestis on e-kaubandus viimase kahe aasta jooksul jätkuvalt kasvanud ning seda just aktiivsete e-ostlejate osas, ehk nende arvelt, kes teevad kuus vähemalt ühe netiostu. Nende osakaal moodustas 2019. aastal kõigest 34%, kuid praeguseks ulatub juba 42%-ni Eesti e-ostlejate koguarvust.
„Aktiivsete e-ostlejate ostud moodustavad aga tervelt 84% kõikidest veebitehingutest, mis tähendab seda, et just need on kogu Eesti e-ostlemise põhivedajad. Siin me näeme veel suuremat kasvupotentsiaali, kuna ainuüksi eelmisel aastal kasvas pakiautomaatidesse tellitud kauba maht Eesti üle 30%,“ kommenteeris DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.
Lisaks aktiivsete e-ostjate üldisele juurdekasvule tõusis ka nende poolt sooritatud tehingute maht 6% võrra ulatudes 36 ostuni aastas. Keskmine Euroopa aktiivne e-ostleja saab aastas 43 saadetist. Kõige rohkem e-kaubandusest tellitud pakke saavad ühes kuus Saksamaa, Austria ja UK inimesed.
Eesti turule on vaikselt lisandumas ka uusi e-ostlejaid, ehk neid, kes pole varem internetist oste sooritanud: 2020. aastal tuli neid 7% juurde, 2021 aastal – veel lisaks 3%.
"Seni veebist ostmist vältinud inimeste arvelt on kindlasti suur potentsiaal ka Eesti e-kaubandust suurendada, sest Eesti inimesed ostavad veel siiani palju asju välismaalt. See on turuosa, mida võiks kindlasti suurendada, kuna saab pakkuda tooteid, mida saaks kiiremini ja mugavamalt Eesti e-poest tellida. Muuhulgas on see ju ka keskkonnasäästlikum,“ märkis Kirss.
DPD uuringu järgi säästavad Eesti aktiivsete e-ostlejate hinnangul netiostud aega (73% vastajatest oli tugevalt seda meelt) ning vähendavad ostlemisega seotud stressi (54%). Enam aga ei arvata, et netiostud aitavad kindlalt säästa raha. Kui kaks aastat tagasi 66% vastajatest oli veendunud, et e-ostlemine aitab raha kokku hoida, siis nüüd usub seda vaid 49%.